Siin jälle mina, William. Eelmises postituses lubasin kirjutada täpsemalt Fionnast ja Tibi Galojanist, aga kuna vahepeal on mul olnud väga palju tegemist ilus olemise ja inimeste tähelepanu nõudmisega, siis ei märganudki, kuidas aeg lendas.
 |
| Mina |
Ja nüüd polegi neist enam midagi kirjutada peale selle, et nad on mõlemad juba omas kodus. Nii kui tulid, ka silma jäid ja ära viidi. Tibi Galojani uus nimi on nüüd Coco ja ta on hellitatud korterikass ühe noore neiu juures. Kodu-uudised pajatavad, et üldiselt läheb Cocol hästi ja ta on hea kass, ainult kardab veel natuke.
 |
| Coco |
Fionna sai hiirekuningannaks Võrumaa talus. On selle preili elutee alles kurviline olnud! Ta on olnud kodukass ja talle on söödetud hormoontablette, mis tekitasid talle mädaemaka ja kasvajad piimanäärmetes, ta sattus tänavale ja hulkus seal vähemalt aasta, Kassiabisse jõudes oli ta viimase piiri peal tiine, kõhus kaheksa (!!!) poega. Hormoonidest tingitud kahjustuste tõttu ei suutnud ta ise sünnitada ja pojad lõigati kõhust välja. Kaks tükki neist olid emaka mädanenud harus ja kahjuks juba surnud, aga kuuest said terved ja lõbusad kiisukesed, kes juba oma päriskodudes nurru löövad. Fionna paranes üliraskest operatsioonist, kuid sellega tema kannatused ei lõppenud - piimanäärmetes tekkisid uued kasvajad, mis samuti välja opereeriti. Lõpuks sai ta terveks ja hea toidu peal kasvatas endale ka imelise siidikasuka selga.
 |
| Räsitud ja beebiootel Fionna tänavalt tulles |
Meil tubakolmes oli Fionna õnnetu. Väike ruum ja palju kasse - see talle ei meeldinud.
 |
| Tubakolmes istus Fionna enamasti kuskil kõrgel ja jälgis teisi. Kuid vaadake, milline imeline uus kasukas! |
Õnneks sai ta nüüd lõpuks uude koju. Teise Eestimaa otsa :) Tema päralt on terve talumaja ja samuti õueavarused, kus ta saab turvaliselt maid avastada, sest suuri ohtlikke teid läheduses pole. Ta jagab küll elamist kolme teise kassiga, kuid kuna ruumi on piisavalt, ei ole see probleem. Minul on igatahes Fionna pärast hea meel. Ma olen tegelikult igati kaastundlik ja härrasmehelik kass. Kuigi need emaduse ja sünnitamise teemad on mulle kui meesterahvale veidi kauged, sain ma siiski Fionna jutu põhjal aru, kui hirmsasti ta kannatama pidi. Seega tahan teile, kahejalgsed, südamele panna: ärge andke oma kassidele hormoone! Kindlaim ja ohutuim viis poegade ärahoidmiseks on steriliseerimine. Kasside indlemisvastased hormoontabletid ei ole nii hästi välja töötatud kui inimeste omad ning neil on hulgaliselt ettearvamatuid kõrvalmõjusid. Mädaemakas on neist tuntuim.
 |
| Fionna uues kodus peesitamas |
Õudusunenäost muinasjutuks muutus ka meie Ralfi elu. Temast olete kindlasti juba Facebookist lugenud. Aga kui ei ole, siis lugege näiteks siit. Lugege kindlasti. Eriti siis, kui teile tundub, et elu on masendav ja ümberringi on nii palju ükskõikseid ja hoolimatuid inimesi.
 |
| Ralf |
Vahepeal tegi meil tubakolmes ilma ka Tilgake, üks noor mustvalge kutt, kes karbiga ukse taha jäeti. Suur inimestega miilustaja ja nurrumootor jällegi, aga tulles oli ta väga kehvas seisus. Üleni kärnasid täis, must nagu Tahma-Toomas ja kõrvalest kõrvas, lisaks veel sooles elutsevast algloomast põhjustatud kõhuprobleemid. Meie usin personal ravis, pesi ja poputas Tilgakest, nii et ta sai terveks. Aga tubakolme ma teda ei tahtnud, sest ta on jälle üks niisugune, kes teisi kasse enda ümber ei salli. Tahab inimest ainult endale hoida. Ma siis andsin kassiabilistele ka märku, et nad ta ära viiks. Ja nad viisidki, alumisele korrusele omaette tuppa elama.
 |
| Tilgake oma isiklikus sviidis, isikliku mänguasjaga |
Aga näedsa, seal omaette toas jäi ta ühele kassivaatajale silma ja viidigi ära. Esialgu hoiukodusse, kuid sellest võib saada ka tema päriskodu. Seda loodan ma nii Tilgakese enda kui ka tubakolme pärast, sest siia ta ei sobi.
 |
| Hurmur Tilgake |
Uus neiu, kes siin blogis veel figureerinud pole, on meie Sossu. Kaunis ja graatsiline pikajalgne neiu imelise sabaga. Nii pikka saba pole ma kassil veel varem näinud. Saba on pikem kui Sossu ise! Olen kindel, et kauaks see daam siia ei jää, sest temas on kõike, mida kassivõtjad tahavad. Ta on ilus, armas, õrn, tagasihoidlik, nurrub, naudib paisid, armastab inimest, liigutab käpakesega ka mänguasja. Kusjuures väga nunnult ja daamilikult. Ainult krõbinaid ei oska see neiu toiduks pidada. Sööb ainult hästilõhnavat konservi ja muud pehmet mahlast toitu.
 |
| Sossu ja tema Saba |
Veel on teil kindlasti vaja teada Cassy'st. Tema on hetkel meie uusim resident. Päästetud Paldiskist tänavalt. Tubakolme jõudes oli ta äärmiselt stressis ja õnnetu, kössitas puurinurgas ja kõhises abiliste peale. Nüüdseks on ta aga kõvasti edusamme teinud. Jalutab juba toas ringi ja on hakanud ka paitusi nautima. Loodame, et edasi läheb kõik veelgi paremaks, Cassy kogub julgust ja võlub varsti ka mõne kodupakkuja ära.
 |
| Ilus värviline Cassy |
Aga kõige paremad uudised jätsin kõige lõpuks! Nimelt, arvake ära, kes lõpuks koju saab??? Aga muidugi - see olen mina! Juba pühapäeval tullakse mulle järele ja nagu kõrgeaususele kohane, sõidan ma ära vä-lis-maa-le! Mind, just mind on välja valinud Soome loomaarst, kellel on kassidega palju kogemusi ja kes seetõttu hakkab minu eest eriti hästi hoolitsema. Olen kuulnud, et uues kodus ootavad mind ees ka koerad ja veel üks kass, aga - omavahel öeldes - on mul kindel plaan neile selgeks teha, et peremees olen mina ja nii tuleb mind ka kohelda. Seega, hoidke mulle pöialt!
Küll keegi tubakolmest mu kirjamehe-ameti peagi üle võtab. Selles pole kahtlustki.
 |
| Olen valmis ja ootan sind, perenaine! |
