Uudiseid Tupsu, Nunnu ja Karvapalli hoiukodust

Hoiukodu valitsejanna Miu

Päeval on hoiukodus vaiksem, sest perenaised on kuhugi kadunud. Käivad kuskil ära ja vahepeal toovad ka hästi lõhnavaid pakikesi kaasa. Neil hetkedel, aga tegelikult ka muul ajal käib elu hoiukodus vanima asuka Miu käsu järgi. Nooremad, eriti veel uustulnukad Tupsu ja Nunnu, kes pole reegleid selgeks saanud, kipuvad mässama, aga Miu proovib ikka oma sõna ja käpa maksma panna. Miu on viiest kassist ka ainuke, kes pole ühtki päeva tänaval elanud, vaid hoiukodu perenaisele muid teid pidi juba pisikese pojana tulnud. Sestap ei pruugi ta aru saada, miks pidevalt mingeid uusi kasse sisse-välja voorib. Protestiks laseb ta oma hunnikud põrandale, märgistades nii oma territooriumi. Aga mitte kogu aeg, vahepeal, kui on paar paid rohkem saanud kui teised, võib ka kombekas olla. Süüa küsib ka alati Miu. Kui kausid taas täis, jookseb aga ülejäänud bande ka ligi ja siis astub Miu korraks kõrvale, lastes teistel süüa. Samas, vahepeal vehib ka käpaga, otsekui kui oma esmakassi õigusi nõudes.

Karvapall

Kõige suuremad lahkhelid tunduvad olevat Miu ja Karvapalli vahel. Karvapall on juba ligi viis kuud hoiukodus peatunud ja Miule ilmselgelt ei meeldi, et preili tundub siia jäävatki. Imekombel pole seda imeilusat kassi isegi mitte küsitud. Karvapall end sellest heidutada ei lase, vaid on sama ilus edasi. Täna öösel, mil hoiukodu perenaine jubeda kolina peale (Tupsu ja Nunnu harrastavad malet, aga sellest hiljem) kell viis üles ärkas, tuli Karvapall voodisse külla. Ja lasi pai teha. Siit küljest, sealt küljest, lõi nurrugi lahti ning näitas, et ta võib väga inimsõbralik kass olla. Ei tahtnudki ära minna, vaid jäi kaissu magama. Tegelikult on Karvapall kogu aeg voodis magamas käinud, aga muidu inimesele nii lähedale ei tule. Eks on hakanud see igapäevane süllevõtmine mõjuma. Alguses tekib tal kerge vastumeelsus, kui sülle võtta, aga siis hakkab nurru lööma ja peab mitu minutit vastu. Oleks Karvapall ainuke kass, siis avaks ta oma südame kindlasti täielikult ja laseks inimese sisse. Praegu on ümberringi ka muid kasse ja ei ole nagu põhjust.

Vasakult: Mjauki, Tupsu ja Karvapall

Mjauki, kes sai Miule seltsiliseks võetud, on sõber hoopiski noorukeste hoiukassidega, jagades neile emalikku hoolitsust ja õpetussõnu. Mjaukit on nähtud nii Karvapalli, Tupsut kui ka Nunnut pesemas. Miu selliseid toiminguid enda peal sooritada ei luba, kuna, olgugi et Mjauki on kasvult suurem, on Miu siiski vanim ja tähtsaim. Mjauki saab lapsukesi karjatades ka mõnevõrra kehalist koormust, aga vaadates tema kogukust tuleks teda veel rohkem jooksma panna.

Nunnu vannitoaperioodil

Agaratele kassipoistele Tupsule ja Nunnule on vannituba ammu kitsaks jäänud ning nii saigi nad korteri avarustesse lahti lastud. Kuna esik, köök, elu- ja magamistuba on tegelikult üks suur ruum, siis on öösiti pisut keeruline magada, aga mis seal ikka. Kassid kehastuvad öösel elevantideks ja müdistavad ringi, joostes vahepeal ka magavast inimesest üle. Ime, et alumised naabrid pole veel kurtma tulnud, müdin on ikka korralik. Just nimelt Tupsu ja Nunnu on agaraimad jooksjad. Miu ajab taga ja nii nad müttavadki. Mjauki ja Karvapall magavad tavaliselt sel ajal inimese juures voodis. Enne, kui kiisud vannitoas elasid, oli just Tupsul kombeks välja murda ja siis korteris ringi hiilida. Vaene Nunnu aga nuttis üksinda nii südant lõhestavalt, et viimaks tuli mõlemale vabadus kinkida. Ja mida vennakesed vastavastatud vabadusega peale hakkasid? Hakkasid malet mängima! Enam-vähem igaks hommikuks on diivanilaua all olevad malenupud karbist välja kistud ja mööda tuba laiali. Sellest, kui kortsus on vaibad või kus laualinad hommikuks lõpetavad, ei maksa rääkidagi. Nüüd said malenupud ära peidetud, vaja uus hobi leida.

Karvapall, Tupsu, Nunnu ja Mjauki

Tupsu ja Nunnu lasevad end paitada söömise ajal, aga hiilivad ka muul ajal ligi. Näiteks Tupsule meeldib end köögilaua all peita ja siis küünega jalga krapsata. Ikka salaja. Mõlemat poisikest on ka salaja voodis nähtud. Hiilivad ligi, kui inimene juba teki alla magab ja sätivad end siis tema peale põõnama. Kui tuli põlema panna, siis ehmuvad ära, aga tundub, et sotsialiseerumine vaikselt ikka toimub. Inimesele julgevad otsa ka vaadata. Vahel päris pikalt.