Franceska - kass, kes ootas mõistmist terve aasta

Tänane postitus ei räägi tubakolme kassidest, vaid hoopis kassist nimega Franceska. Franceska on ka Kassiabi kass. Tema elab tubakolme kiisudest korrus allpool, meie sõbraliku kassimaja zen-toas, mida me seinavärvi järgi kutsume siniseks toaks.

Sinises toas on rahulik õhkkond ja vähe kasse. Seal elavad:

sõbralik, kaunis ja graatsiline preili Nurrik;

rahulik ilvesekõrvne siidine tiigrike Findus;

armas pisike rõõmurull ja paisõltlane Moona;

ja Franceska.

Franceska on imekaunis pikakarvaline kolmevärviline kassipreili, kes aasta tagasi saabus meile Kohtla-Järve varjupaigast. Vaene Franceska oli haigestunud kassikatku. Siiski naeratas talle õnn ning korraliku raviga sai ta terveks. Kuid siis tabas meid järgmine üllatus. Puuris ravil olles käitus Franceska kui maailma sõbralikem kass. Kui ta aga paranes ja vaktsineeritud sai ning tal avanes võimalus vabana korterikassi eluga tutvuda... lidus Franceska kohe vanni alla peitu!

Ja nii ta hoiukodus elas. Aeg-ajalt käis hoiukodu perenaine kiisut välja meelitamas, võttis sülle ja paitas, ning Franceska nautis seda kõike väga. Aga alati, alati jooksis ta lõpuks vanni alla tagasi. Loomulikult oli tal ka mitmeid huvilisi, sest ütleme ausalt, Franceska on ju lihtsalt imekaunis kass. Kuid hoiukodu ei julgenud teda soovijatele pakkuda, sest tundus, et kiisu närvikava ei ole ju päris korras. Terve aasta elas Franceska vanni alla peitunult, kuni kassiabilised otsustasid, et nii ikka ei saa. Franceska kolis eraldi hoiukodust meie suurde kassimajja, sinisesse tuppa. Sinine tuba on üks väike ruum ja peitumisvõimalusi on seal vähem kui suures korteris. Ehk saab Franceska seal oma hirmudest üle, mõtlesime. Aga Franceska ronis kohe riiulisse suure lambanaha alla peitu, ja keeldus välja tulemast. Seal saime talle siiski paremini ligi kui vanni all.

Franceska riiulis peidus

Suures hoiukodus kohtus Franceska paljude uute inimestega, kes temaga tutvumas ja miilustamas käisid. Veendusime, et Franceska on tõepoolest väga-väga armas ja sõbralik kass. Ta hakkab juba siis nurruma, kui talle peale vaadata. Ta naudib paitamist ja sügamist üliväga, toetab oma kauni peakese tugevasti inimese käe vastu ja pigistab suurest mõnust silmad kinni. Ta sõtkub ülima agarusega oma käpakestega, keerutab end üht- ja teistpidi, vahepeal sulle oma suurte, kaunite, hingestatud silmadega otsa vaadates. Kohe, kui Franceskale käsi külge panna, hakkab ta sinuga suhtlema. Ja kui paisessioon on juba mõnda aega kestnud, siis hakkab Franceska nihelema, end järjest rohkem riiulist välja sirutama, kuni lõpuks maandubki pehmete käppade põntsudes toapõrandal. Vaatab sulle otsa ja teeb sammukese su kutsuva paikäe poole. Aga siis märkab äkki mõnda teist kassi. Ning - siuh! - on ta lambanaha all peidus tagasi.

Seega, kallid lugejad, oleme me lõpuks saanud jälile, mis meie kaunist Franceskat vaevab. Ta kardab teisi kasse! Franceska tahab suhelda inimesega, aga mitte teiste kassidega. Franceskal on vaja rahulikku kannatlikku kodu, soovituslikult sellist, kus inimesed on tihti kodus ja saavad talle palju tähelepanu pöörata. Franceska on imearmas preili, kes on lubamatult kauaks tähelepanuta jäänud. Ta on kass, keda ei mõistetud. Lõpuks me mõistame teda, kuid Kassiabis ei ole meil võimalik teda teistest eraldi hoida. Ainus võimalus oleks ta puuri panna, kuid mis elu see puuris oleks? Franceska tahab diivanil oma perenaise kõrval lesida ja lõputult, lõputult pai saada ning tänutäheks kõvasti nurruda.

Armsad sõbrad, palun aitame Franceskat! Kindlasti on kusagil olemas näiteks mõni tore kassisõber vanainimene, kes sooviks endale sellist kiinduvat, usaldavat poputatud printsessikest. Kui Franceska lugu jõuaks rohkemate inimesteni, siis leiaksime talle ehk kodu. Mõelge, ta on pidanud terve aasta elama vanni all, tundes pidevalt kabuhirmu hoiukodu teiste kasside ees. Ja nüüdki on teised kassid talle liiga, liiga lähedal. Franceska väärib kohakest kellegi südames ja kodus. Kodus, kus ei ole teisi loomi.

Tahan koju...