Karvapalli teekond sülekassiks

Kui paar nädalat tagasi tabas Karvapalli süllevõtmisel meeletu paanika ja ta põgenes esimesel võimalusel, siis nüüd on ta hakanud edusamme tegema. Suurim läbimurre toimus 14. veebruaril, märgilise tähtsusega sõbrapäeval, mil Karvapall elas üksinda vannitoas. Tuleb tõdeda, et kui teda vahepeal Mjaukist eemal hoida, siis on ta inimese parim sõber. Muidugi kaasneb säärase eraldatusega ka kaeblik näugumine, aga kui talle külla minna, ronib ta täitsa ise juba sülle. Tuleb sülle ja norib hellusi. Hiljem aga, kui saab taas vabadusse ja on võimalus Mjauki külje alla peitu pugeda, pole inimest enam nii väga vaja. Mjauki peseb teda ja pakub lähedust. Siiski, ööseks on vaja ikka inimese juurde voodisse magama tulla, aga sedagi koos Mjaukiga. Kui Karvapall peaks oma koju minema, siis tõenäoliselt saaks ta ka inimestega suureks sõbraks. Eriti siis, kui puudub võimalus teise kassi juurde minna. Samas on ka hea meel sellest, et sülle võttes püsib Karvapall lausa mitu minutit paigal ja laseb ennast paitada. Isegi siis, kui Mjauki sealsamas pealt vaatab.

Sõbrapäeva eri: Karvapall on sülekiisu